Et kõik ausalt ja lühidalt ära rääkida, pean alustama algusest.

Õigemini sellest momendist, millal lõpetasin õpingud keskastmel. Otsus oli põhimõtteline - ei taha minna ülikooli lihtsalt midagi õppima, teadmata kas see mulle tegelikult sobib. Tahtsin õppida süüa tegema. Kolme aasta pärast lõpetasin Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli toitlustusteenuste juhtimise eriala.

Juba kooliajal osalesin erinevates välisriikide projektides, mis avardasid erialaselt minu teadmisi ja oskusi ning andsid tõuke ka edaspidi vaadata teenindustööd globaalsemalt.

Toitlustusjuhi töö kõrvalt olen andnud teenindustunde, mis oli paljudel aastatel minu põhitegevuseks. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolist sain nii erialase kõrgema hariduse kui suurepärase õpetamiskogemuse. Teadmisi täiendasin mõned aastad tagasi Tallinna Tehnikaülikoolis ärikorralduse magistriõppes. 
Ma ei ole ükskõikne valdkonna üldise käekäigu üle. Aastaid on tööd tehtud erialaste kutsevõistluste arendamisega, kelnerite kutsesüsteemi väljatöötamisega ning loodan edaspidi muuta toitlustuse valdkonna teenindustegevused oluliselt auväärsemaks ning tutvustada antud maailma laiemalt. Eriti põnevad on koolitused ja töötoad, mis on mõeldud lihtsalt asjahuvilistele, sest teenindusvaldkond võib olla teadmiste poolest väga põnev ja avar.

Ikka head soovides,
Reelika.