Me peaks lõpetama lause "klient on Kuningas" kasutamise. Nii kliendid kui ka teenindusettevõtted tegelikult enam sellest ei lähtu. Selle lausega ehmatame ära ettevõtte noored töötajad, kes pärast mitme halva Kuninga teenindamist lähevad töölt minema, sest on aru saanud, et teenindustöö on vaid kõige tugevamatele. Kes klient siis on?
Ettevõtte omanikena ja juhtidena hakatakse tegema uut ettevõtet tegelikult kõige
alguses ikka enda pärast. Töötades välja äriideed ja uurides
ettevõtte arenemise võimalusi hakatakse mõtlema, kellele seda
tehakse. Sest pole klienti- pole jätkusuutlikkust. Seega
klient on kõige olulisem ja me teeme kõik tema jaoks. Sealt ka see
teemalause- meil on vaja kliendi käest saada raha ja teeme kõik
selle jaoks.
Kuid ajad muutuvad. Kas täna kasutame oma
igapäevatöös trükimasinat? Kodus vaatame laenutusest toodud
videokassette? Kas teete pilte "seebikarbiga"? Ja nii edasi. See ei
olnud väga ammu aega tagasi, millal neid asju kasutati. Kuid miks me
kasutame teeninduses siis samavanu põhimõtteid?
Ei olegi vaja.
Klient ei ole kuningas! Klient on ettevõtte parim sõber- temasse
tuleb suhtuda nagu heasse sõpra, kelle jaoks te teete kõik, et tal oleks mugav ja hea. Loomulikult ikka distantsilt ja mitte
liiga familiaarselt, samas mõne rahvuse klientide puhul siiski
mitte :) Ikka viisakalt.
Tegelikult on klient samasugune inimene nagu teenindaja.
Kuidas võtad vastu külalisi oma kodus? Sa ju lähed rõõmsalt
uksele vastu, leiad talle mugava koha ning pakud vaid parimat, mis
sul on? Miks sellist suhtumist ei kasutata tööl? Miks tööandjad
sellist suhtumist ise ei rakenda? Nii suhtudes kaotame palju pingeid,
eriti töötajalt. Loomulikult on kliente erinevaid, aga selle
mõtlemisviisiga jääd ise tervemaks ja sul on rohkem rõõmu oma
tööst.
Tänapäeva Kuningad paistavad väga sõbralikud,
suhtlevad palju rahvaga- näitavad, et ka nemad on
lihtsurelikud.
Mulle meeldib mängida mõttega- tänapäeval on
tegelikult teenindaja Kuningas. Kuningas kui peremees teab oma
ettevõtet kõige paremini, ta võtab külalisi vastu ja teenindab
meeldivalt, vaid parimat pakkudes. Selline mõtlemine tõstaks meie
toitlustusteenindajate suhtumist oma töösse- sa ei ole see, kes
läheb kas Soome ehitajaks või kelneriks! Teenindustöö ON oluline
ja raske töö. Eriti vaimselt. Ja tihti on meil tööjõu puudus
just sellepärast, et kardetakse klienti, seda va kurja Kuningat.
Las see jääda minu ja minu kaasmõtlejate mõttemänguks. Kuid
kindlasti jõuaksime kaugemale ja kiiremini, kui kasutaksime "hea
sõber" suhtumist, igapäev, 100%.
Vastused puuduvad