Me peaks lõpetama lause "klient on Kuningas" kasutamise. Nii kliendid kui ka teenindusettevõtted tegelikult enam sellest ei lähtu. Selle lausega ehmatame ära ettevõtte noored töötajad, kes pärast mitme halva Kuninga teenindamist lähevad töölt minema, sest on aru saanud, et teenindustöö on vaid kõige tugevamatele. Kes  klient siis on?

Ettevõtte omanikena ja juhtidena hakatakse tegema uut ettevõtet tegelikult kõige alguses ikka enda pärast. Töötades välja äriideed ja uurides ettevõtte arenemise võimalusi hakatakse mõtlema, kellele seda tehakse. Sest pole klienti- pole  jätkusuutlikkust. Seega klient on kõige olulisem ja me teeme kõik tema jaoks. Sealt ka see teemalause- meil on vaja kliendi käest saada raha ja teeme kõik selle jaoks.
Kuid ajad muutuvad. Kas täna kasutame oma igapäevatöös trükimasinat? Kodus vaatame laenutusest toodud videokassette? Kas teete pilte "seebikarbiga"? Ja nii edasi. See ei olnud väga ammu aega tagasi, millal neid asju kasutati. Kuid miks me kasutame teeninduses siis samavanu põhimõtteid?
Ei olegi vaja. Klient ei ole kuningas! Klient on ettevõtte parim sõber- temasse tuleb suhtuda nagu heasse sõpra, kelle jaoks te teete kõik, et tal oleks mugav ja hea. Loomulikult ikka distantsilt ja mitte liiga familiaarselt, samas mõne rahvuse klientide puhul siiski mitte :) Ikka viisakalt.
Tegelikult on klient samasugune inimene nagu teenindaja. Kuidas võtad vastu külalisi oma kodus? Sa ju lähed rõõmsalt uksele vastu, leiad talle mugava koha ning pakud vaid parimat, mis sul on? Miks sellist suhtumist ei kasutata tööl? Miks tööandjad sellist suhtumist ise ei rakenda? Nii suhtudes kaotame palju pingeid, eriti töötajalt. Loomulikult on kliente erinevaid, aga selle mõtlemisviisiga jääd ise tervemaks ja sul on rohkem rõõmu oma tööst.
Tänapäeva Kuningad paistavad väga sõbralikud, suhtlevad palju rahvaga- näitavad, et ka nemad on lihtsurelikud.
Mulle meeldib mängida mõttega- tänapäeval on tegelikult teenindaja Kuningas. Kuningas kui peremees teab oma ettevõtet kõige paremini, ta võtab külalisi vastu ja teenindab meeldivalt, vaid parimat pakkudes. Selline mõtlemine tõstaks meie toitlustusteenindajate suhtumist oma töösse- sa ei ole see, kes läheb kas Soome ehitajaks või kelneriks! Teenindustöö ON oluline ja raske töö. Eriti vaimselt. Ja tihti on meil tööjõu puudus just sellepärast, et kardetakse klienti, seda va kurja Kuningat.
Las see jääda minu ja minu kaasmõtlejate mõttemänguks. Kuid kindlasti jõuaksime kaugemale ja kiiremini, kui kasutaksime "hea sõber" suhtumist, igapäev, 100%.